Käesolev veebileht on 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kohta. Uuendame veebilehte korrapäraselt enne 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.
Euroopa valimised6.-9. juuni 2024Kuidas tagatakse vabad ja õiglased Euroopa Parlamendi valimised?
Vabad ja õiglased valimised on demokraatliku protsessi alus. Valijad peaksid saama teha oma valiku ilma, et keegi sellesse sekkuks ega püüaks seda manipuleerida. Seepärast on ELi liikmesriigid ja institutsioonid võtnud kasutusele mitu abinõud, et vältida Euroopa Parlamendi valimiste ajal pahatahtlikku sekkumist, desinformatsiooni, küberründeid ja andmetega seotud rikkumisi.
Liikmesriikide valimisasutused teevad tööd selle nimel, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid õiglased, et neisse ei sekkutaks ja valijatega ei manipuleeritaks. Nad teevad seda kooskõlas Euroopa ja liikmesriikide õigusega ning ELi institutsioonide toetusel.
Osa sellest tööst on kaitsta valimisi võimalike infoga manipuleerimise katsete, küberrünnete, andmetega seotud rikkumiste ja hübriidohtude eest.
See, kuidas kodanikud Euroopa Parlamendi valimistel hääletavad, on liikmesriigiti erinev. Mõnes riigis täidavad kodanikud hääletussedeleid, teistes saavad nad hääletada elektrooniliselt või veebis.
Olenemata sellest, kuidas täpselt hääletatakse, loetakse kõigis liikmesriikides hääled kaks korda üle. Samuti on neil kasutusel süsteemid võimalikest tehnilistest vigadest teatamiseks, nende kontrollimiseks ja parandamiseks, kuna valimistel võib ikka ette tulla väiksemaid rikkumisi või inimlikke vigu.
Valimisküsimuste eest vastutavaid liikmesriikide ametiasutusi ühendab Euroopa valimiskoostöö võrgustik. Siit leiad oma riigi ametiasutused, kes vastutavad valimiste usaldusväärsuse tagamise eest: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari.
- Jaga Facebook - Kes vastutab selle eest, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid vabad ja õiglased?
- Jaga Twitter - Kes vastutab selle eest, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid vabad ja õiglased?
- Jaga LinkedIn - Kes vastutab selle eest, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid vabad ja õiglased?
- Jaga WhatsApp - Kes vastutab selle eest, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid vabad ja õiglased?
Aadress kopeeritud.Euroopa Parlamendi valimiste küberturvalisuse tagamine on iga ELi liikmesriigi ülesanne.
See tähendab valimistega seotud võrgustike ja infosüsteemide ning kaitsmist küberohtude eest, mis võivad neid kahjustada ning valimisprotsessi ja valijaid häirida. Need ohud võivad olla näiteks häkkimine või küberründed.
Enne Euroopa Parlamendi valimisi teevad ELi liikmesriigid koostööd, et võimalikeks küberohtudeks valmis olla. Neid toetavad ELi institutsioonid, organid ja asutused, näiteks Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet ja liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistus.
Turvaliste valimiste korraldamine tähendab, et selliseid isikuandmeid nagu valija nimi, aadress, sünniaeg ja isikukood tuleb kaitsta.
Andmekaitse kõrge taseme tagamiseks järgivad liikmesriikide valimisasutused nii ELi kui ka riigisiseseid norme. Muu hulgas kaitstakse isikuandmeid loata või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kaotsimineku eest.
Siit leiad oma riigi asutuse, kes teeb järelevalvet andmekaitse üle.
Desinformatsioon on tahtlikult manipuleeriv sisu, mida levitatakse publiku eksitamiseks või tüssamiseks, et saavutada teatavat strateegilist, poliitilist või majanduslikku eesmärki. Eesmärk võib olla näiteks vähendada usaldust demokraatlike institutsioonide, protsesside või valimiste vastu või mõjutada valimistulemusi.
Desinformatsioon ei pea olema läbinisti võltsitud ega välja mõeldud. Manipuleerida saab mitmel viisil. Sageli esitatakse teave või sisu kontekstist välja rebituna ja koos eksitava pealkirja või fotoga. Samuti võidakse iseenesest tõese sisu abil väita midagi, mis on vale.
Desinformatsioon võib olla ühiskonnale ohtlik, sest sellega saab õõnestada demokraatiat, moonutada demokraatlikku arutelu ja rahvast kahte leeri jagada. Ühtlasi võib see tekitada kodanikel raskusi vaba valiku tegemisel.
- Jaga Facebook - Miks on vaja desinformatsiooni vastu võidelda just enne Euroopa Parlamendi valimisi?
- Jaga Twitter - Miks on vaja desinformatsiooni vastu võidelda just enne Euroopa Parlamendi valimisi?
- Jaga LinkedIn - Miks on vaja desinformatsiooni vastu võidelda just enne Euroopa Parlamendi valimisi?
- Jaga WhatsApp - Miks on vaja desinformatsiooni vastu võidelda just enne Euroopa Parlamendi valimisi?
Aadress kopeeritud.Mõtle järele, enne kui midagi jagad! Desinformatsiooni aitavad levitada inimesed, kes jagavad sisu või märgivad selle meeldivaks liiga kiiresti, võib-olla seda isegi enne läbi lugemata.
Et seda jagataks, on sellisel sisul sageli järgmised omadused:
- see tekitab tugevaid tundeid, nagu viha, nördimus, hirm või ahnus;
- see on väga polariseeriv;
- see näib kas liiga hea või liiga halb, et tõsi olla.
Näpunäiteid saad teabelehelt „Kuidas võltsuudiseid ära tunda?“.
- Jaga Facebook - Mida saab desinformatsiooni vastu võitlemiseks ise ära teha?
- Jaga Twitter - Mida saab desinformatsiooni vastu võitlemiseks ise ära teha?
- Jaga LinkedIn - Mida saab desinformatsiooni vastu võitlemiseks ise ära teha?
- Jaga WhatsApp - Mida saab desinformatsiooni vastu võitlemiseks ise ära teha?
Aadress kopeeritud.ELi institutsioonid, kodanikuühiskond ja teised osalised võitlevad desinformatsiooni vastu mitmel viisil. Loe lähemalt siit:
- Euroopa Parlamendi veebisait desinformatsiooni kohta
- Euroopa Komisjoni veebisait desinformatsiooni kohta
- Euroopa välisteenistuse veebisait desinformatsiooni kohta
- Idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma veebisait EUvsDisinfo
- Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) toob kokku faktikontrollijaid, meediapädevuse eksperte ja teadlasi, et desinformatsiooni analüüsida ja selle vastu võidelda. EDMO keskusi on kõigis liikmesriikides.
- Liikmesriikide faktikontrollijate loetelu: Euroopa faktikontrollistandardite võrgustik (EFCSN)